Erivajadusega laps lasteaias

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema poolt, et luua võimetele vastavad tingimused.

1. Erivajadustega laps käesoleva õppekava tähenduses on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isikuomadustest tingituna arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid) või rühma tegevuskavas. Määratlemise aluseks on kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellekti puuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, pervasiivsed arenguhäired ja andekus.

2. Erivajadustega lastega töötamise süsteem:
Et toetada lapse võimetekohast ja mitmekülgset arengut ning võimaldada tal jõukohaselt osaleda õppe-kasvatustöös on oluline tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada jõukohased eesmärgid.

I Märkamine:
Toimub nn varajane sekkumine, see on arenguliste erivajadustega laste võimalikult varajane märkamine.

• arenguvaatlused
• rühma meeskonna arutelu
• arenguvestlus

II Hindamine:
Hindamise eesmärgiks on mõista last, tema käitumist, teda ümbritsevat keskkonda ja seoseid nende vahel.
Hindamine on meeskonnatöö, mis kajastab mitmeid valdkondi, toetub erinevatele allikatele ja on kohese rakendusliku väärtusega.

• erivajaduse täpsem määratlemine lapse meeskonna poolt
• erialaspetsialistide (logopeed, eripedagoog, eriarstid, perearst, sotsiaaltöötaja, psühholoog) kaasamine
• küsitlus ja testimine (arstide ja erispetsialistide konsultatsioonid)

III Nõustamine:
Vahekokkuvõte ja informatsioon lapse erivajaduse kohta

• lapsevanematele
• õpetajatele

Vajadusel erivajadusega lapse suunamine nõustamiskomisjoni (Innove Pärnu Rajaleidja keskus), kes konkretiseerib eriabi vormi ja mahu ning suunab vajadusel lapse tema arengust lähtuvalt sobivasse erirühma. Nõustamiskomisjoni suunatakse ka koolipikenduse taotlejad.

IV Sekkumine:
Lapse arengutasemest lähtuva õpetuse planeerimine ja läbiviimine

• tavarühmas
• erirühmas

3. Erivajadustega lastele on Sindi lasteaias loodud tingimused kasvamiseks ja arenemiseks tasandusrühmas.
Tasandusrühma kuuluvad lapsed, kellel esinevad

• kõne ja keele arenguga seonduvad puuded (kõnepuuded - hääle- ja artikulatsioonipuuded, kogelus; keelepuuded - häälikute asendamine, segistamine, agrammatism, kõne tajumine ja mõistmine, sisulised eksimused keelevahendite kasutamisel)
• segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (lisaks kõnele võivad olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad: motoorika, kognitiivsed funktsioonid, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine)
• õpetamata ja arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes kasvanud lapsed.

4. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava (IAK). Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte IAK rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest. IAK koostatakse koolipikenduse saajatele.

5. Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele lõimitud tegevuste kaudu. Vajadusel koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks IAK.

6. Rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad mitte-eesti kodukeelega lapsed eesti keele teiste lastega suheldes ja mängides ning lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe.
Teise kodukeelega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel IAK koostöös rühma õpetajate, logopeedi ja tugiõpetajaga.

• Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
• Eesti keele õpe on meeskonnatöö, millest on haaratud kogu lasteaia personal.

Põhimõtted teise kodukeelega lapse arengu toetamisel:

• Koostöö lapsevanemaga selgitamaks välja lapse keelelise arengu küsimusi
• Keeleõppega tegeldakse järjepidevalt, korrates ja aktiveerides õpitut erinevates kontekstides
• Teiste kultuuride eripäraga arvestamine

7. Andekate laste arengu toetamiseks kasutab õpetaja lapse arendamiseks õppekava järgmist raskusastet, valides lapsele õppetegevuseks jõukohast ja huvipakkuvat materjali.
Õpetaja teavitab ja annab soovitusi lapsevanemale lapse võimetest, suutlikkusest, annab nõu, mil viisil annet edasi arendada.

8. Erivajadusena käsitletakse ka toidutalumatusega või -allergiaga seonduvat, st kui laps vajab eri- või ravitoitu. 
Vanem informeerib lasteasutuse direktorit kirjalikult lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest, mille alusel personal kohandab võimaluse korral päevakava, kasvukeskkonda ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldust.